1. Dallas Mavericksi ajalugu
Dallas Mavericks on professionaalne korvpallimeeskond ja üks kolmekümnest Põhja-Ammerika korvpalli profiliiga NBA (National Basketball Association) meeskonnast. Meeskonna kodulinnaks on Dallas ja nimi Mavericks tuleb Texase metsikute hobuste nimest. Klubi alustas tegevust 1980. aastal, kui Donald J. Carter ostis õigused luua NBA-sse uus meeskond alates 1980-1981 hooajast (Dallas Mavericks Media Guide).
Peale esimese aasta klubidele omast sünget avahooaega, tõusti konkurentsivõimeliseks meeskonnaks. Mavericks'i esimestel tegutsemisaastatel palgatud noored Rolando Blackman, Derek Harper, Mark Aguirre, Detlef Schrempf, Roy Tarpley ja Sam Perkins said kiiresti tuntuks, kui ühed andekamaid noored mängijad. Juba 1983-84 hooaeg suutis Mavericks võita rohkem mänge, kui kaotada (43 võitu ja 39 kaotust), mille tulemusena jõuti esimest korda playoff'idesse, kus esimeses ringis võideti Seattle SuperSonics ja teises ringis kaotati Los Angeles Lakers'ile. Samuti mängiti väga edukalt järgmised kolm hooaega, mille tõestuseks oli ka iga aastane playoff'idesse pääsemine kuni 1988-89 hooajani. Alates 1988-89 hooajast algas ka Dallas Mavericks'i dramaatiline allakäik, mille suuremaks põhjuseks olid mitmete oluliste mängijate pikad eemalolekud vigastustest tingituna (Official Dallas Mavericks history).
Mavericks võitis ainult 22 mängu 1991-92 hooaeg ja järgmised kaks hooaega purustasid nad NBA kõige nõrgema võistkondliku võiduprotsendi kahe hooaja peale, võites ainult 11 mängu 1992-93 hooaeg (kaotati 69 mängu) ja 13 mängu 1993-94 hooaeg (kaotati 71 mängu) [...]. Ka järgmised viis hooaega ei olnud edukad, võideti järgmiselt 36, 26, 24, 20 ja 19 mängu. Ajakirjandus „tembeldas“ Dallas Mavericks'i kui kõige kehvemaks klubiks läbi NBA ajaloo (Dallas Mavericks history).
Esimesed märgid positiivse võiduprotsendi suunas tekkisid 1999-2000 hooaeg, kui võideti 40 kohtumist ja kaotati 42, ning juba 2000-2001 hooaeg võideti 53 mängu ja kaotati ainult 29.
1.1. Dallas Mavericks hooajal 2000-2001
Dallas Mavericks läks 2000.-2001. hooajale vastu lootusrikkalt, sest eelmise hooaja lõpp oli olnud üle pika aja üpris edukas. Meeskonda oli tulnud palju noori ennast tõestada soovivaid/püüdvaid mängijaid. Nendest kõige suuremad lootused langesid Dirk Nowitzki õlule. Kes oli eelmise aasta kõige rohkem arenenud mängija küsitluse lõpetanud teisena (Dallas Mavericks Media Guide). Ning fännid ja meedia ootasid samasugust edasiminekut ka 2000.-2001. hooaeg. Uuest samasuurest arengust andis lootust ka tema isiklikud treenerid ja üksikud suvised mängud. Nüüd oli ta kohanenud Mavericks'i meeskonna treeneri Don Nelsoni strateegiatega ja NBA reeglitega. Kogu hooaja algust iseloomustasid ülisuured lootused, mis pandi Nowitzkile.
Meeskonnas oli tekkimas kolmest mängijast koosnev sõpruskond (Michael Finley, Dirk Nowitzki ja Steve Nash) kes said mänguväliselt ka hästi läbi ja nende sõprus tõi palju usaldusväärsust Dallase linna parmale korvpalliklubi loodetud edusse. Dirk Nowitzki tõestas endale pandud lootusi ja tuli näiteks läbi ajaloo teiseks mängijaks, kes on ühe hooaja jooksul teinud rohkem kui 100 kolmepunktiviset (151), 100 blokki (101) ühel hooajal (Dallas Mavericks history). Teine mängija, kes sea suutnud on, oli Robert Horry hooajal 1995-1996 Houstonis mängides. Dirk pääses esimest korda hooaja parima kooseisu hääletamisel sealsesse kolmandasse koosseisu.
Klubile oli 2000.-2001. hooaeg edukaim hooaeg üle pika aja. Lõpetati 53 võidu ja 29 kaotusega. See oli esimene vähemalt 50 võiduga hooaeg peale 13 aastat. Mavericks sai 13 võitu rohkem kui eelmisel hooajal. Ainult Los Angeles Clippers saavutas rohkem võite võrreldes eelmise hooajaga (16). Üks suurimaid kordaminekuid oli ka see, et lõpetati ainsa meeskonnana, kes oli top5-s nii punktide summaga ühe mängu kohta (100,5 punkt – 4. koht), viskeprotsendi (45,9% - 5. koht), vabaviskeprotsent (79% - 2. koht) ja kolmepunktivisete protsendi (38,1% - 4. koht) (Dallas Mavericks history Dallas Mavericks Media Guide). Meeskond sai veel 25 võõrsil saadud võitu ja see oli ajaloo vältel Mavericks'i suurim saavutus selles vallas (Dallas Mavericks history [2]). Lisaks alistas klubi NBA idadivisiooni kõik klubid vähemalt ühe korra, seda esimest korda klubi ajaloos. Veel tegi Dallas Mavericks ülimenuka vahetuse minuteid enne vahetusaegade lõppemist saates Hubert Davise, Christian Laettneri, Courtney Alezanderi ja Etan Thomasi Washington Wizards'isse Juwan Howardi, Clavin Boothi ja Obinn Ekezie vastu (Dallas Mavericks history [2]). See vahetus aitas klubil tagada viienda koha läänedivisiooni teises grupis ja klubi esimese playoff'ide külastuse peale 11. aastat, lõpetades pikima playoff'idest eemaloleku rekordi NBA-s.
Olles viiendal kohal Westis, läks Mavericks vastamis Utha Jazzi'ga playoff'ide esimeses raundis. Peale kahte mängu leidis Mavericks ennast 0:2 kaotusseisust, aga kolmandas ja neljas mäng toimusid Dallas koduväljakul ja nad viigistasid. Otsustav, viies mäng toimus Uthas. Et ära hoida Jazzi täielikku koduväljaku eelist, leidis klubi omanik Mark Cuban tee, kuidas Mavericks'i mängijaid aidata: ta andis tasuta pileteid fännidele, kes Mavericks värvides Uthasse suundsid. Hämmastavad, kaasakiskuvas mängus saavutati 84:83 võit. Selle esimese võiduga sai Mavericks'ist kuues meeskond, kes playoff'ide ajaloos saavutas 0:2 kaotusse langedes lõppkokkuvõttes seeria võidu. Teises ringis mingi vastamisi oma osariigi peamise rivaali San Antonio Spurs'iga, Mavericks võitles visalt, kuid Spurs võitis kokkuvõttes 4:1. Sellega lõpetati enda väga edukas hooaeg. Sellega lõpetati väga edukas hooaeg, millega suleti vana kodusaali Reunion Areen ja uueks ametlikuks kodusaaliks võeti American Airlines Center (Dallas Mavericks Media Guide).
1.2. Dallas Mavericks hooajal 2001-2002
Jätkates eelmise hooajal suuri edusamme, tõstis Mavericks veelgi oma võiduprotsenti. Hooaja alustamine uues kodusaalis oli tulnud ainult kasuks, kust sai alguse uusi rekordeid püstitav hooaeg Dallas Mavericks'i ajaloos. Meeskond saavutas 2001.-2002. hooaeg 57 võitu. Lisaks müüdi American Airlines Centeris kõik piletid koguni 38-le mängule, mis oli selles arvestuses neljas tulemus klubi ajaloos. Purustati isegi NBA ajaloo üks silmapaistavaimaid rekordeid: kõige vähem kaotati palli mängus keskmiselt 12,1 korda. Sellega löödi legendaarse 1996.-97 hooaja Detroit Pistons'i rekord (Dallas Mavericks Media Guide). Rekorditest oli Mavericks'i omanduses hooaja lõpuks parim võõral väljakul võidetud mängude arv, 27 võitu (Dallas Mavericks Media Guide). Veel oli Dallas Mavericks sellel hooajal liigas parima vabavisketabavuse protsendiga meeskond (80,6%) ja keskmiselt kõige rohkem punkte visanud (105,2 punkti mängus) meeskond.
NBA hooaja ühel suurimal üritusel ehk tähtede mängus oli Mavericks esindatud koguni kolme persooniga. Nimelt osales tähtede mängus nende peatreener Don Nelson, olles läänedivisiooni tähtede mängu meeskonna peatreener ja veel mängijates Dirk Nowitzki ja Steve Nash. Mängu võitis Lääne meeskond, alistades ida 135:120 (Dallas Mavericks history). Peatselt peale tähtede mängu tegi Mavericks teist hooaega järjest suurvahetuse minuteid ennem mängijate klubivahetuskeelu algamist käesolevaks hooajaks. Dallas saatis Juwan Howardi, Tim Hardaway ja Donell Harvey Denver Nuggets'isse ja vastu saadi Raef LaFrentz, Nick Van Exel, Tariq Abdul.Wahad ja Avery Johnson. Peale edukat hooaega (57 võitu 83.st mängust), jäi meeskond ikka endiselt enda alagrupis teiseks San Antonio järel. Seda juba teist hooaega järjest.
Playoff'ides tehti klubi ajaloo jooksul esimene seeria, kus ei kaotatud ühtegi mängu. Minnesota Timberwolves võideti 3:0. Kuid järjekordselt saadi kaotus playoff'ide teises ringis. Seekord oli vastaseks Sacramento Kings, kellel kaotati 4:1 Sellest hoolimata oli meeskond rahul oma arenguga ja eriti hakati silma individuaalsete edasiminekute/arengutega. Eriti Steve Nashi a Dirk Nowitzki näol. Tulevik tundus sellel meeskonna jaoks helge (Dallas Mavericks history).
1.3. Dallas Mavericks hooajal 2002-2003
2002.-2003. hooaeg näitas, et Dallas Mavericks kuulub NBA eliitmeeskondade hulka. Mängijad saautasid palju individuaalseid ja meeskondlikke kordaminekuid. Mavericks alustas hooaega võiduseeriaga 14:0, mis pälvis automaatselt kogu liiga tähele panu. Hooaja lõpuks saavutas Mavericks 60 võtu 82-st mängust, mis märkis ka klubi ajaloo rekordit.
2002.-2003. võitude ja kaotuste suhe oli küll kõrgest klassist aga siiski jäid nad järjekordselt San Antonio Spurs'ile antud kategoorias alla. Märkimisväärne oli veel võõrsil võidetud mängude arv. 41-st võõrsil peetud kohtumisest võideti 27. Lisaks tegi meeskond uue rekordi mängus keskmiselt kõige vähem pallikaotusi tehtud keskmisest tulemuses, uut rekordit märkis number 11,6, samuti oli Dallas parim veel meeskonnaga hooaja jooksul keskmiselt kõige rohkem punkte visanute edetabelis, seda 103,0 punkti mängu kohta. Individuaalsetest saavutustest olid kõige märkmisväärsemad Dirk Nowizki ja Steve Nashi nimetamine teist aastat järjest tähtede mängu koosseisu. Samuti oli Mavericks esimene meeskond, kes suutis käesoleval hooajal endale juba playoff'idesse koha kindlustada märtsi kuus. Jõudes playoff'ides peale 1988. aastat esimest korda läänedivisiooni finaali (Dallas Mavericks Media Guide).
Läänedivisiooni finaalis sai Dirk Nowitzki vigastada ja lõppkokkuvõttes sai see üheks suurimaks teguriks, miks kaotati San Antonio Spursile 2:4. Hoolimata valusast kaotusest, võib hooaega kordaminenuks lugeda. Lisaks eduka tulemustes, oli ka fännide huvi ülisuur. Mavericks'i koduväljaku mängude piletid müüdi kõik välja iga mäng. Mis märkis 71 järjestikust kohtumist, kui kõik koduväljaku piletid olid müüdud ehk oli täismaja.
Üheks huvi aluseks oli ka see, et Dallas Mavericks'ist oi saanud parim liiga ründemeeskond. Seda tõestas keskmiselt 103,0 mängus visatud punkti. Lisaks eelnevale mängis meeskond kiiretempolist mängu, millega nn joosti üle mitmed meeskonnad, kes sellega kaasa tulid. Peatreener Don Nelson ei pidanud suurt lugu kaitsest ja lootis eelkõige rünnakule. Fännidele aga meeldis selline mängustiil ja Dallas Mavericks'ist oli kujunenud ülipopulaarne meeskond. Siiski tõestati sellise strateegia kasutamisega vana uskumus NBA-s, et kaitseoskusega võidetakse tiitleid. Nõrk kaitse oli ka just peamine põhjus lisaks Dirk Nowitzki puudumisele, miks San Antonio vastu tuli leppida kaotusega. Üheks peamiseks kaitseprobleemiks toodi läbi playoff'ide meedias välja just Steve Nashi väga nõrka kaitset.
1.4. Dallas Mavericks hooajal 2003-2004
Dallas Mavericks viis läbi järjekordse suurema vahetuse, saades meeskonda Antawn Jamisoni, Danny Fortsoni, Jiri Welchi ja Chris Millsi Golden State'st, vastu andes Nick Van Exeli, Evan Eschmeyeri, Popeye Jonesi, Avery Johnsoni ja Antioine Eigaudeau [14]. Nädal ennem hooaja algust tegi Mavericks veel ühe suurvahetuse, saates Raef LaFrentzi, Chris Millsi ja Jiri Welchi Boston'isse, saades vastu Antoine Walkeri ja Tony Delki (Dallas Mavericks history).
Hooaja alguses kannatas Mavericks uute mängijate sulandumisega meeskonda, nii omavaheliste suhetes, kui ka mänguplaanist aru saamisel. Üks helgemaid momente hooaja jooksul oli, kui jaanuari kuus suudeti võita üheksa mängu järjest. Kuu lõpus saavutati 9 võitu ja 2 kaotust ning sellega tehti klubi ajaloo rekordiline ühe kuu võiduprotsent (81,8%). Hooaja lõpuks sai meeskond neljandat korda playoff'idesse. Võiduprotsendi poolest olid sellel hooajal kogu liigas 10. kohal, hoolimata selles aga vormistati uus klubi ajaloo rekord parima kodumängude võiduprotsendi poolest, võideti 41-st koduväljaku mängust 35. Kokku võideti 2003.-2004. hooaeg 52 mängu ja kaotati 30. Koos Los Angeles Lakers'i, Sacramento Kings'i ja San Antonio Spurs'iga oli Dallas Mavericks ainuke meeskond, kes olid viimase nelja aasta jooksul võitnud vähemalt 50 võit iga hooaeg. Playoff'ides kordus aga eelmise aasta ebaedu ja kaotati järjekordselt Sacramento Kings'ile, jällegi lõpptulemusega 4:1.
Nii jäi palju loodetud hooaeg juba vara pooleli, seda eelkõige kehva tegevuse tõttu kaitses ja isegi hooaja lõpuks ei tekkinud meeskonnas korralikku omavahelist läbisaamist mängijatega. Oli näha palju palli jagamise soovimatust ja igaüks tahtis ise mängu ära otsustada. Kõik see kujunes Dallase treener Don Nelsonile ületamatuks probleemiks. „Suur Kolmik“ (Steve Nash, Dirk Nowitzki ja Michael Finley) olid järjekordselt meeskonna efektiivsemad ja enim edu toovad mängijad, kuid 2003.-2004. hooaeg hakati Dallas Mavericks'i põhikooseisu hüüdma „fantastiliseks viisikuks“ (lisaks eelpool mainitud mängiajtele sisaldas see Antawn Jamisoni ja Antoine Walkerit). Paljude silmis oli see viisik iga treeneri unistus, Mavericks saavutas isegi ESPN-i ajakirja fännide hääletusel teise koha kõige rohkem vaadatavus pakkunud meeskondade arvestuses, seda eelkõike jällegi tänu eespool mainitud viiele mängijale, kellest neli oli ka osalenud karjääri jooksul tähtede mängus (Antawn Jamison osales esimest korda tähtede mängus alles 2005 hooaeg).
1.5. Dallas Mavericks hooajal 2004-2005
2004.-2005. hooaeg võitis Mavericks 58 mängu ja kaotas 24, ning jäädi kokkuvõttes järjekordselt teisele kohale oma alagrupis. Kogu hooaeg oli võrdlemisi tagasihoidlik eliitmeeskondadega. Lisaks tabas Mavericksi pikajalise peatreener Don Nelsoni tagasiastumine perekondlikel ja tervislikel põhjustel. Uueks peatreeneriks sai 3. märtsil Avery Johnson, kes juhtimise all võitis Dallas 29 mängu ja kaotas 12. Individuaalsetest saavutustest paistis kõige rohkem silma ilma suurema üllatuseta Dirk Nowitzki, kes valiti esimest korda NBA „Esimesse meeskonda“ (sisaldab viite mängijat kokku, kellest igaüks on parim mängija omal positsioonil treenerite arvates), olles samuti esimene mängija NBA ajaloos, kes pääses eelpool nimetatud meeskonda ilma Ameerika Ühendriikides õppimata. Lisaks lõpetas Nowitzki kolmandana väärtuslikuma mängija hääletusel.
Meeskondlikest saavutustest pälvis kõige rohkem tähelepanu Mavericks'i neljas koht hooaja keskmiste vaheltlõigete edetabelis (kõrgeim positsioon klubi ajaloos) ja samuti üllatav statistika, et Dallas suutis hoida vastasmeeskondi keskmiselt kõige madalama kolmepunktiviske protsendiga.
Playoff'ide saavutused olid samuti pigem tagasihoidlikud. Peale 0:2 kaotusse jäämist Houston Rocketsi vastu playoff'ide esimes seerias suudeti küll lõpuks seitsmemänguline seeria võita 4:3, seda võites lausa 40. punktilise vahega viimane mäng, mis oli suurima vahega võit NBA playoff'ide seitsmendas mängus. Siiski põruti Phoenix Suns'i vastu mängides teises ringis seisuga 4:2. Eriti häirivaks sai kaotus, kuna 2003.-2004. ja 2004.-2005. hooaegade vahelisel suvel otsustas meeskonna üks liidreid ja fännide lemmikuid Steve Nash lepingut mitte pikendada Dallas Mavericksiga ja hoopis Phoenix Suns'i lahkuda (Dallas Mavericks Media Guide).
1.6. Dallas Mavericks hooajal 2005-2006
Ennem hooajal algust osteti meeskonna ühe liidri ja teeneka mängija Michael Finley leping välja, mis tähendas, et talle maksi 50 miljonit ameerika dollarit ja säästeti samapalju luksusmaksu pealt. Otsus oli küll juhtkonnale raske aga rõhutati sellele, et 50 miljonit ei vääri vananevat ja iga hooaeg järjest madalamaid tulemusi näitavat Michaeli.
Mavericks lõpetas põhihooaja 60 võidu ja 22 kaotusega. Siiski ei vaimustanud saavutatud 60 võitu meeskonda ja peatreener Avery Johnson oli terve hooaja rõhutanud, et peamine eesmärk on meistritiitel ja alla selle tulemus oleks suur pettumus. Playoff'id algasid Mavericks'ile ülletavalt edukalt. Esimeses ringis alistati Memphis Grizzlies 4:0. Teises ringis satuti vastamisi igipõlise konkurendi San Antonio Spurs'iga, mille rivistuses mängis ka suvel nn koondatud Michael Finley. Seeria kujunes vägagi tasavägiseks ja kokkuvõttes võitis Dallas otsustavad seitsmenda mängu lisaajal ja pääses edasi divisiooni finaali, kus vastaseks oli eelmise aasta playoff'ides Mavericksi alistanud Phoenix Suns (Dallas Mavericks history [2]).
Divisiooni finaal oli meedias loodetud suure vastaseisu asemel üllatavalt ühepoolne ja Dallas Mavericks pääses 4:2 seeria võiduga edasi esimest korda NBA finaali, kus vastaseks oli Miami Heat. Finaalseeria algas Mavericksile 2:0 etteminekuga aga kaotati viimastel minutitel kolmas mäng. Edasi algas Dwyan Wadei hiilgetund, ning Dallas Mavericks ei olnud enam endine meeskond, kaitse ei olnud ülesannete kõrgusel ja klubi liidrid ei suutnud neile pandud ootusi täita. Tulemuseks oli traagiline 2:4 kaotus (Dallas Mavericks history).
1.7. Dallas Mavericks hooajal 2006-2007
Peale 2006 NBA finaalis viimase nelja mängu kaotamist ei alustanud ka Mavericks 2006-2007 hooaega märkimisväärse eduga, kaotati hooaja esimesed neli mängu. Samaks jäeti küll finaalis osalenud meeskonna põhirivistus aga täiendati koosseisu mitmete „võtmemängijatega“, nagu näiteks kaitsespetsialistid Greb Buckner, Deven George ja keskmiste tulemustega Austin Crosherei, Anthony Johnsoniga, pluss noored mängijad: Maurice Ager, Jose Juan Barea ja Pops Mensah-Bonsu.
Peale häbiväärset neljamängulist kaotusseeriat, sooritas Mavericks 12. mängulise võiduseeria, mis klubi võiduseerate pikkuse edetabelis märkis kolmandat kohta, peale märkimisväärset võiduseeriat õnnestus Dallasel peatselt uuesti üllatada ja seekord 13. mängulise võiduseeriaga.
9. veebruar purustati järjekordne klubi rekord, pikim kodumängude võiduseeria (17)., ning samuti 22. veebruar sai Mavericksist neljas meeskond NBA ajaloos, kes on ühe hooajal jooksul vähemalt kolm üle kümnemängulist võiduseeriat saavutanud ühe hooaja jooksul (Mavericks võitis 27 jaanuar - 12 märts 1 mängu järjest, klubi rekord). Praeguse seisuga (1 aprill 2007) on Dallas Mavericks'il 61 võitu ja 11 kaotust 2006-2007 hooajast, ning ollakse kindlustanud järjekordne aasta õigus mängida NBA playoff'ides.
JÄTKUB...
Dallas Mavericks on professionaalne korvpallimeeskond ja üks kolmekümnest Põhja-Ammerika korvpalli profiliiga NBA (National Basketball Association) meeskonnast. Meeskonna kodulinnaks on Dallas ja nimi Mavericks tuleb Texase metsikute hobuste nimest. Klubi alustas tegevust 1980. aastal, kui Donald J. Carter ostis õigused luua NBA-sse uus meeskond alates 1980-1981 hooajast (Dallas Mavericks Media Guide).
Peale esimese aasta klubidele omast sünget avahooaega, tõusti konkurentsivõimeliseks meeskonnaks. Mavericks'i esimestel tegutsemisaastatel palgatud noored Rolando Blackman, Derek Harper, Mark Aguirre, Detlef Schrempf, Roy Tarpley ja Sam Perkins said kiiresti tuntuks, kui ühed andekamaid noored mängijad. Juba 1983-84 hooaeg suutis Mavericks võita rohkem mänge, kui kaotada (43 võitu ja 39 kaotust), mille tulemusena jõuti esimest korda playoff'idesse, kus esimeses ringis võideti Seattle SuperSonics ja teises ringis kaotati Los Angeles Lakers'ile. Samuti mängiti väga edukalt järgmised kolm hooaega, mille tõestuseks oli ka iga aastane playoff'idesse pääsemine kuni 1988-89 hooajani. Alates 1988-89 hooajast algas ka Dallas Mavericks'i dramaatiline allakäik, mille suuremaks põhjuseks olid mitmete oluliste mängijate pikad eemalolekud vigastustest tingituna (Official Dallas Mavericks history).
Mavericks võitis ainult 22 mängu 1991-92 hooaeg ja järgmised kaks hooaega purustasid nad NBA kõige nõrgema võistkondliku võiduprotsendi kahe hooaja peale, võites ainult 11 mängu 1992-93 hooaeg (kaotati 69 mängu) ja 13 mängu 1993-94 hooaeg (kaotati 71 mängu) [...]. Ka järgmised viis hooaega ei olnud edukad, võideti järgmiselt 36, 26, 24, 20 ja 19 mängu. Ajakirjandus „tembeldas“ Dallas Mavericks'i kui kõige kehvemaks klubiks läbi NBA ajaloo (Dallas Mavericks history).
Esimesed märgid positiivse võiduprotsendi suunas tekkisid 1999-2000 hooaeg, kui võideti 40 kohtumist ja kaotati 42, ning juba 2000-2001 hooaeg võideti 53 mängu ja kaotati ainult 29.
1.1. Dallas Mavericks hooajal 2000-2001
Dallas Mavericks läks 2000.-2001. hooajale vastu lootusrikkalt, sest eelmise hooaja lõpp oli olnud üle pika aja üpris edukas. Meeskonda oli tulnud palju noori ennast tõestada soovivaid/püüdvaid mängijaid. Nendest kõige suuremad lootused langesid Dirk Nowitzki õlule. Kes oli eelmise aasta kõige rohkem arenenud mängija küsitluse lõpetanud teisena (Dallas Mavericks Media Guide). Ning fännid ja meedia ootasid samasugust edasiminekut ka 2000.-2001. hooaeg. Uuest samasuurest arengust andis lootust ka tema isiklikud treenerid ja üksikud suvised mängud. Nüüd oli ta kohanenud Mavericks'i meeskonna treeneri Don Nelsoni strateegiatega ja NBA reeglitega. Kogu hooaja algust iseloomustasid ülisuured lootused, mis pandi Nowitzkile.
Meeskonnas oli tekkimas kolmest mängijast koosnev sõpruskond (Michael Finley, Dirk Nowitzki ja Steve Nash) kes said mänguväliselt ka hästi läbi ja nende sõprus tõi palju usaldusväärsust Dallase linna parmale korvpalliklubi loodetud edusse. Dirk Nowitzki tõestas endale pandud lootusi ja tuli näiteks läbi ajaloo teiseks mängijaks, kes on ühe hooaja jooksul teinud rohkem kui 100 kolmepunktiviset (151), 100 blokki (101) ühel hooajal (Dallas Mavericks history). Teine mängija, kes sea suutnud on, oli Robert Horry hooajal 1995-1996 Houstonis mängides. Dirk pääses esimest korda hooaja parima kooseisu hääletamisel sealsesse kolmandasse koosseisu.
Klubile oli 2000.-2001. hooaeg edukaim hooaeg üle pika aja. Lõpetati 53 võidu ja 29 kaotusega. See oli esimene vähemalt 50 võiduga hooaeg peale 13 aastat. Mavericks sai 13 võitu rohkem kui eelmisel hooajal. Ainult Los Angeles Clippers saavutas rohkem võite võrreldes eelmise hooajaga (16). Üks suurimaid kordaminekuid oli ka see, et lõpetati ainsa meeskonnana, kes oli top5-s nii punktide summaga ühe mängu kohta (100,5 punkt – 4. koht), viskeprotsendi (45,9% - 5. koht), vabaviskeprotsent (79% - 2. koht) ja kolmepunktivisete protsendi (38,1% - 4. koht) (Dallas Mavericks history Dallas Mavericks Media Guide). Meeskond sai veel 25 võõrsil saadud võitu ja see oli ajaloo vältel Mavericks'i suurim saavutus selles vallas (Dallas Mavericks history [2]). Lisaks alistas klubi NBA idadivisiooni kõik klubid vähemalt ühe korra, seda esimest korda klubi ajaloos. Veel tegi Dallas Mavericks ülimenuka vahetuse minuteid enne vahetusaegade lõppemist saates Hubert Davise, Christian Laettneri, Courtney Alezanderi ja Etan Thomasi Washington Wizards'isse Juwan Howardi, Clavin Boothi ja Obinn Ekezie vastu (Dallas Mavericks history [2]). See vahetus aitas klubil tagada viienda koha läänedivisiooni teises grupis ja klubi esimese playoff'ide külastuse peale 11. aastat, lõpetades pikima playoff'idest eemaloleku rekordi NBA-s.
Olles viiendal kohal Westis, läks Mavericks vastamis Utha Jazzi'ga playoff'ide esimeses raundis. Peale kahte mängu leidis Mavericks ennast 0:2 kaotusseisust, aga kolmandas ja neljas mäng toimusid Dallas koduväljakul ja nad viigistasid. Otsustav, viies mäng toimus Uthas. Et ära hoida Jazzi täielikku koduväljaku eelist, leidis klubi omanik Mark Cuban tee, kuidas Mavericks'i mängijaid aidata: ta andis tasuta pileteid fännidele, kes Mavericks värvides Uthasse suundsid. Hämmastavad, kaasakiskuvas mängus saavutati 84:83 võit. Selle esimese võiduga sai Mavericks'ist kuues meeskond, kes playoff'ide ajaloos saavutas 0:2 kaotusse langedes lõppkokkuvõttes seeria võidu. Teises ringis mingi vastamisi oma osariigi peamise rivaali San Antonio Spurs'iga, Mavericks võitles visalt, kuid Spurs võitis kokkuvõttes 4:1. Sellega lõpetati enda väga edukas hooaeg. Sellega lõpetati väga edukas hooaeg, millega suleti vana kodusaali Reunion Areen ja uueks ametlikuks kodusaaliks võeti American Airlines Center (Dallas Mavericks Media Guide).
1.2. Dallas Mavericks hooajal 2001-2002
Jätkates eelmise hooajal suuri edusamme, tõstis Mavericks veelgi oma võiduprotsenti. Hooaja alustamine uues kodusaalis oli tulnud ainult kasuks, kust sai alguse uusi rekordeid püstitav hooaeg Dallas Mavericks'i ajaloos. Meeskond saavutas 2001.-2002. hooaeg 57 võitu. Lisaks müüdi American Airlines Centeris kõik piletid koguni 38-le mängule, mis oli selles arvestuses neljas tulemus klubi ajaloos. Purustati isegi NBA ajaloo üks silmapaistavaimaid rekordeid: kõige vähem kaotati palli mängus keskmiselt 12,1 korda. Sellega löödi legendaarse 1996.-97 hooaja Detroit Pistons'i rekord (Dallas Mavericks Media Guide). Rekorditest oli Mavericks'i omanduses hooaja lõpuks parim võõral väljakul võidetud mängude arv, 27 võitu (Dallas Mavericks Media Guide). Veel oli Dallas Mavericks sellel hooajal liigas parima vabavisketabavuse protsendiga meeskond (80,6%) ja keskmiselt kõige rohkem punkte visanud (105,2 punkti mängus) meeskond.
NBA hooaja ühel suurimal üritusel ehk tähtede mängus oli Mavericks esindatud koguni kolme persooniga. Nimelt osales tähtede mängus nende peatreener Don Nelson, olles läänedivisiooni tähtede mängu meeskonna peatreener ja veel mängijates Dirk Nowitzki ja Steve Nash. Mängu võitis Lääne meeskond, alistades ida 135:120 (Dallas Mavericks history). Peatselt peale tähtede mängu tegi Mavericks teist hooaega järjest suurvahetuse minuteid ennem mängijate klubivahetuskeelu algamist käesolevaks hooajaks. Dallas saatis Juwan Howardi, Tim Hardaway ja Donell Harvey Denver Nuggets'isse ja vastu saadi Raef LaFrentz, Nick Van Exel, Tariq Abdul.Wahad ja Avery Johnson. Peale edukat hooaega (57 võitu 83.st mängust), jäi meeskond ikka endiselt enda alagrupis teiseks San Antonio järel. Seda juba teist hooaega järjest.
Playoff'ides tehti klubi ajaloo jooksul esimene seeria, kus ei kaotatud ühtegi mängu. Minnesota Timberwolves võideti 3:0. Kuid järjekordselt saadi kaotus playoff'ide teises ringis. Seekord oli vastaseks Sacramento Kings, kellel kaotati 4:1 Sellest hoolimata oli meeskond rahul oma arenguga ja eriti hakati silma individuaalsete edasiminekute/arengutega. Eriti Steve Nashi a Dirk Nowitzki näol. Tulevik tundus sellel meeskonna jaoks helge (Dallas Mavericks history).
1.3. Dallas Mavericks hooajal 2002-2003
2002.-2003. hooaeg näitas, et Dallas Mavericks kuulub NBA eliitmeeskondade hulka. Mängijad saautasid palju individuaalseid ja meeskondlikke kordaminekuid. Mavericks alustas hooaega võiduseeriaga 14:0, mis pälvis automaatselt kogu liiga tähele panu. Hooaja lõpuks saavutas Mavericks 60 võtu 82-st mängust, mis märkis ka klubi ajaloo rekordit.
2002.-2003. võitude ja kaotuste suhe oli küll kõrgest klassist aga siiski jäid nad järjekordselt San Antonio Spurs'ile antud kategoorias alla. Märkimisväärne oli veel võõrsil võidetud mängude arv. 41-st võõrsil peetud kohtumisest võideti 27. Lisaks tegi meeskond uue rekordi mängus keskmiselt kõige vähem pallikaotusi tehtud keskmisest tulemuses, uut rekordit märkis number 11,6, samuti oli Dallas parim veel meeskonnaga hooaja jooksul keskmiselt kõige rohkem punkte visanute edetabelis, seda 103,0 punkti mängu kohta. Individuaalsetest saavutustest olid kõige märkmisväärsemad Dirk Nowizki ja Steve Nashi nimetamine teist aastat järjest tähtede mängu koosseisu. Samuti oli Mavericks esimene meeskond, kes suutis käesoleval hooajal endale juba playoff'idesse koha kindlustada märtsi kuus. Jõudes playoff'ides peale 1988. aastat esimest korda läänedivisiooni finaali (Dallas Mavericks Media Guide).
Läänedivisiooni finaalis sai Dirk Nowitzki vigastada ja lõppkokkuvõttes sai see üheks suurimaks teguriks, miks kaotati San Antonio Spursile 2:4. Hoolimata valusast kaotusest, võib hooaega kordaminenuks lugeda. Lisaks eduka tulemustes, oli ka fännide huvi ülisuur. Mavericks'i koduväljaku mängude piletid müüdi kõik välja iga mäng. Mis märkis 71 järjestikust kohtumist, kui kõik koduväljaku piletid olid müüdud ehk oli täismaja.
Üheks huvi aluseks oli ka see, et Dallas Mavericks'ist oi saanud parim liiga ründemeeskond. Seda tõestas keskmiselt 103,0 mängus visatud punkti. Lisaks eelnevale mängis meeskond kiiretempolist mängu, millega nn joosti üle mitmed meeskonnad, kes sellega kaasa tulid. Peatreener Don Nelson ei pidanud suurt lugu kaitsest ja lootis eelkõige rünnakule. Fännidele aga meeldis selline mängustiil ja Dallas Mavericks'ist oli kujunenud ülipopulaarne meeskond. Siiski tõestati sellise strateegia kasutamisega vana uskumus NBA-s, et kaitseoskusega võidetakse tiitleid. Nõrk kaitse oli ka just peamine põhjus lisaks Dirk Nowitzki puudumisele, miks San Antonio vastu tuli leppida kaotusega. Üheks peamiseks kaitseprobleemiks toodi läbi playoff'ide meedias välja just Steve Nashi väga nõrka kaitset.
1.4. Dallas Mavericks hooajal 2003-2004
Dallas Mavericks viis läbi järjekordse suurema vahetuse, saades meeskonda Antawn Jamisoni, Danny Fortsoni, Jiri Welchi ja Chris Millsi Golden State'st, vastu andes Nick Van Exeli, Evan Eschmeyeri, Popeye Jonesi, Avery Johnsoni ja Antioine Eigaudeau [14]. Nädal ennem hooaja algust tegi Mavericks veel ühe suurvahetuse, saates Raef LaFrentzi, Chris Millsi ja Jiri Welchi Boston'isse, saades vastu Antoine Walkeri ja Tony Delki (Dallas Mavericks history).
Hooaja alguses kannatas Mavericks uute mängijate sulandumisega meeskonda, nii omavaheliste suhetes, kui ka mänguplaanist aru saamisel. Üks helgemaid momente hooaja jooksul oli, kui jaanuari kuus suudeti võita üheksa mängu järjest. Kuu lõpus saavutati 9 võitu ja 2 kaotust ning sellega tehti klubi ajaloo rekordiline ühe kuu võiduprotsent (81,8%). Hooaja lõpuks sai meeskond neljandat korda playoff'idesse. Võiduprotsendi poolest olid sellel hooajal kogu liigas 10. kohal, hoolimata selles aga vormistati uus klubi ajaloo rekord parima kodumängude võiduprotsendi poolest, võideti 41-st koduväljaku mängust 35. Kokku võideti 2003.-2004. hooaeg 52 mängu ja kaotati 30. Koos Los Angeles Lakers'i, Sacramento Kings'i ja San Antonio Spurs'iga oli Dallas Mavericks ainuke meeskond, kes olid viimase nelja aasta jooksul võitnud vähemalt 50 võit iga hooaeg. Playoff'ides kordus aga eelmise aasta ebaedu ja kaotati järjekordselt Sacramento Kings'ile, jällegi lõpptulemusega 4:1.
Nii jäi palju loodetud hooaeg juba vara pooleli, seda eelkõige kehva tegevuse tõttu kaitses ja isegi hooaja lõpuks ei tekkinud meeskonnas korralikku omavahelist läbisaamist mängijatega. Oli näha palju palli jagamise soovimatust ja igaüks tahtis ise mängu ära otsustada. Kõik see kujunes Dallase treener Don Nelsonile ületamatuks probleemiks. „Suur Kolmik“ (Steve Nash, Dirk Nowitzki ja Michael Finley) olid järjekordselt meeskonna efektiivsemad ja enim edu toovad mängijad, kuid 2003.-2004. hooaeg hakati Dallas Mavericks'i põhikooseisu hüüdma „fantastiliseks viisikuks“ (lisaks eelpool mainitud mängiajtele sisaldas see Antawn Jamisoni ja Antoine Walkerit). Paljude silmis oli see viisik iga treeneri unistus, Mavericks saavutas isegi ESPN-i ajakirja fännide hääletusel teise koha kõige rohkem vaadatavus pakkunud meeskondade arvestuses, seda eelkõike jällegi tänu eespool mainitud viiele mängijale, kellest neli oli ka osalenud karjääri jooksul tähtede mängus (Antawn Jamison osales esimest korda tähtede mängus alles 2005 hooaeg).
1.5. Dallas Mavericks hooajal 2004-2005
2004.-2005. hooaeg võitis Mavericks 58 mängu ja kaotas 24, ning jäädi kokkuvõttes järjekordselt teisele kohale oma alagrupis. Kogu hooaeg oli võrdlemisi tagasihoidlik eliitmeeskondadega. Lisaks tabas Mavericksi pikajalise peatreener Don Nelsoni tagasiastumine perekondlikel ja tervislikel põhjustel. Uueks peatreeneriks sai 3. märtsil Avery Johnson, kes juhtimise all võitis Dallas 29 mängu ja kaotas 12. Individuaalsetest saavutustest paistis kõige rohkem silma ilma suurema üllatuseta Dirk Nowitzki, kes valiti esimest korda NBA „Esimesse meeskonda“ (sisaldab viite mängijat kokku, kellest igaüks on parim mängija omal positsioonil treenerite arvates), olles samuti esimene mängija NBA ajaloos, kes pääses eelpool nimetatud meeskonda ilma Ameerika Ühendriikides õppimata. Lisaks lõpetas Nowitzki kolmandana väärtuslikuma mängija hääletusel.
Meeskondlikest saavutustest pälvis kõige rohkem tähelepanu Mavericks'i neljas koht hooaja keskmiste vaheltlõigete edetabelis (kõrgeim positsioon klubi ajaloos) ja samuti üllatav statistika, et Dallas suutis hoida vastasmeeskondi keskmiselt kõige madalama kolmepunktiviske protsendiga.
Playoff'ide saavutused olid samuti pigem tagasihoidlikud. Peale 0:2 kaotusse jäämist Houston Rocketsi vastu playoff'ide esimes seerias suudeti küll lõpuks seitsmemänguline seeria võita 4:3, seda võites lausa 40. punktilise vahega viimane mäng, mis oli suurima vahega võit NBA playoff'ide seitsmendas mängus. Siiski põruti Phoenix Suns'i vastu mängides teises ringis seisuga 4:2. Eriti häirivaks sai kaotus, kuna 2003.-2004. ja 2004.-2005. hooaegade vahelisel suvel otsustas meeskonna üks liidreid ja fännide lemmikuid Steve Nash lepingut mitte pikendada Dallas Mavericksiga ja hoopis Phoenix Suns'i lahkuda (Dallas Mavericks Media Guide).
1.6. Dallas Mavericks hooajal 2005-2006
Ennem hooajal algust osteti meeskonna ühe liidri ja teeneka mängija Michael Finley leping välja, mis tähendas, et talle maksi 50 miljonit ameerika dollarit ja säästeti samapalju luksusmaksu pealt. Otsus oli küll juhtkonnale raske aga rõhutati sellele, et 50 miljonit ei vääri vananevat ja iga hooaeg järjest madalamaid tulemusi näitavat Michaeli.
Mavericks lõpetas põhihooaja 60 võidu ja 22 kaotusega. Siiski ei vaimustanud saavutatud 60 võitu meeskonda ja peatreener Avery Johnson oli terve hooaja rõhutanud, et peamine eesmärk on meistritiitel ja alla selle tulemus oleks suur pettumus. Playoff'id algasid Mavericks'ile ülletavalt edukalt. Esimeses ringis alistati Memphis Grizzlies 4:0. Teises ringis satuti vastamisi igipõlise konkurendi San Antonio Spurs'iga, mille rivistuses mängis ka suvel nn koondatud Michael Finley. Seeria kujunes vägagi tasavägiseks ja kokkuvõttes võitis Dallas otsustavad seitsmenda mängu lisaajal ja pääses edasi divisiooni finaali, kus vastaseks oli eelmise aasta playoff'ides Mavericksi alistanud Phoenix Suns (Dallas Mavericks history [2]).
Divisiooni finaal oli meedias loodetud suure vastaseisu asemel üllatavalt ühepoolne ja Dallas Mavericks pääses 4:2 seeria võiduga edasi esimest korda NBA finaali, kus vastaseks oli Miami Heat. Finaalseeria algas Mavericksile 2:0 etteminekuga aga kaotati viimastel minutitel kolmas mäng. Edasi algas Dwyan Wadei hiilgetund, ning Dallas Mavericks ei olnud enam endine meeskond, kaitse ei olnud ülesannete kõrgusel ja klubi liidrid ei suutnud neile pandud ootusi täita. Tulemuseks oli traagiline 2:4 kaotus (Dallas Mavericks history).
1.7. Dallas Mavericks hooajal 2006-2007
Peale 2006 NBA finaalis viimase nelja mängu kaotamist ei alustanud ka Mavericks 2006-2007 hooaega märkimisväärse eduga, kaotati hooaja esimesed neli mängu. Samaks jäeti küll finaalis osalenud meeskonna põhirivistus aga täiendati koosseisu mitmete „võtmemängijatega“, nagu näiteks kaitsespetsialistid Greb Buckner, Deven George ja keskmiste tulemustega Austin Crosherei, Anthony Johnsoniga, pluss noored mängijad: Maurice Ager, Jose Juan Barea ja Pops Mensah-Bonsu.
Peale häbiväärset neljamängulist kaotusseeriat, sooritas Mavericks 12. mängulise võiduseeria, mis klubi võiduseerate pikkuse edetabelis märkis kolmandat kohta, peale märkimisväärset võiduseeriat õnnestus Dallasel peatselt uuesti üllatada ja seekord 13. mängulise võiduseeriaga.
9. veebruar purustati järjekordne klubi rekord, pikim kodumängude võiduseeria (17)., ning samuti 22. veebruar sai Mavericksist neljas meeskond NBA ajaloos, kes on ühe hooajal jooksul vähemalt kolm üle kümnemängulist võiduseeriat saavutanud ühe hooaja jooksul (Mavericks võitis 27 jaanuar - 12 märts 1 mängu järjest, klubi rekord). Praeguse seisuga (1 aprill 2007) on Dallas Mavericks'il 61 võitu ja 11 kaotust 2006-2007 hooajast, ning ollakse kindlustanud järjekordne aasta õigus mängida NBA playoff'ides.
JÄTKUB...